Friday, September 16, 2016

Lasteturgutuspakett ehk palun ärge homme enam köhige (võinoh, köhige vähem)

Ja siin ma siis nüüd istun, valvel, sest kohe keegi kindlasti vajab vett või pissile või lihtsalt kaisusolemist (postituse valmimise jooksul olen teinud umbes neli poputamissessiooni). Selline natukene nagu erandolukord on mul siin praegu - kaks last kolmest on nõrgakesed ja köhased ja palavikus ja vajavad turgutamist (ja mees on Tartus õppimas). Tavaliselt on meil siin niimoodi, et Viiene jääb kõigepealt nohusse, siis köhasse ja siis need nimetatud paar päeva on selline õrnakene ja edasi niimoodi nädalake-kaks köhib ja nuuskab ja siis on kõik. Ja vahel harva, kui tal on palavik, siis see on kaa kohe alguses ära ja üldiselt üle ühe päeva ei kesta. Ja siis mõnikord üllatab Ühene meid ka mõne päeva pärast täpselt samasuguste sümptomitega. Aga selleks ajaks on Viiene juba sellises muretus toibumisfaasis.

Seekord on kuidagi niimoodi läinud, et Viiene on juba mitmendat õhtut selles õnnetus õrnakese-faasis, nii et nüüd, mil Ühene järele jõudis, on mul kaks õnnetut jõuetut lapsukest. Ja üks Kolmene, kes ei taha hästi taluda seda karjuvat ebaõiglust, et teised saavad pidevalt sülle ja soovide täitmist (ma küll püüdsin talle niimoodi saladuskatte all selgitada, et me oleme ainsad kaks tervet ja tugevat, kes saavad teiste eest hoolitseda ja see isegi tegi teda rõõmsaks vahepeal, aga päeva jooksul on hetki, mil see ei taha mõjuda).

Ja ma siis siin nüüd püüan aru saada, kuidas see niimoodi on läinud, et Viiene ikka veel terveks ei ole saanud. Ja kuna mul on (võinoh, nüüdseks siis minu grupikaaslastel on) homme joogaõpetajate koolitus, siis püüdsin siin eile õhtul ja täna võtta kasutusele kõikvõimalikud kodused meetmed, mis mul vähegi meelde tulid, et Viiene sinna toibumisfaasi aidata (mul ei ole need kõik alati peast võtta, sest tavaliselt mul ei ole tulnud neid kõiki korraga kasutama hakata). Mu lootused on homsel päeval. Ehk jõuan siis pühapäevalgi koolituma.

Ma panen need meetmed siis nüüd siia kirja, et kui kunagi peaks jälle KÕIKI vaja minema (ptüiptüiptüi), siis ma tean kust võtta:

- lõikan ööseks voodi kõrvale sibulaid ja küüslauke (Martini lemmik! Ta on eriti rõõmus, kui saab magada sibula-küüslaugulõhnalises toas!), sest need pidavat pisikud enda sisse imema. Hommikul tuleb nad ära visata (ja õhtul uued lõigata)

- määrin varbavahed ja tallaalused (ja rinnaku, kui vaja) kokku mingi lätist toodud mee-taruvaigusalviga (mis on juba sada aastat vana, aga ikka töötab) ja panen sokid jalga. Vabalt võib selle kahtlase salvi mingi muu määrdega asendada

- joodan lapsele enne magamaminekut ja hommikul ärgates Biolatte piimhappebakteritega vett sisse (tasakaalustab mikrofloorat ja annab häid baktereid juurde)

- tilgutan voodisse teepuuõli (hingamisteede jaoks)

- võtan välja homöopaatiakarbikese (ja otsin sobivaid terasid, eksole)

- hommikul joodan lapsele sooja sidrunivett (aitab öö jooksul kogunenud mürgid välja viia. Ma ise teen endale ka kuure, mil joon seda igal hommikul)

- teen füsioloogilise lahusega auru (1-5 korda päevas)

- joodan talle sooja teed (kuhu vahel peidan ingverit, mille pärast salaja eemaldan)

- piimatoodete- ja suhkrupaast (piimatooteid nad enamasti ei tarbigi, aga siis on kohe nulltolerants, sest piimatooted tekitavad kehasse veel lima juurde. Ja suhkruga tegelemiseks raiskab keha eriti palju jõudu, mida võiks kasutada selle asemel hoopis tervenemiseks)

- rohkelt toorest toitu (ja mahla sisse topeltkogus ingverit ja sidrunit), sest, noh, vitamiinid ju. Ja kehale hea kerge seedida ja jälle jääb rohkem jõudu tervenemisega tegelemiseks.

- ja palaviku korral vähem hirmu ja rohkem usaldust keha vastu - palavik on kaitsemehhanism, mis kuumutab pisikud surnuks. Meil tavaliselt on kõrgem palavik mõne päeva ja siis lahkub. Kui palavik ei taha pikemat aega ära minna, siis tasub ikka spetsialistiga aru pidada.

- Ja üldse, kui tekib küsimusi või kahtlusi või hirme, millega on raske toime tulla ja tahaks teada, et mida meditsiin mingist olukorrast arvaks, siis mina olen päris mitmel korral helistanud tasulisele lastearstiliinile "Lastearst kuuleb" telefonil 1599 (näiteks ükskord, kui alla aastasel oli puuk).

Praegu rohkem ei meenugi. Aga nüüd on mul vähemalt reaalne list, mida jooksvalt täiendada.

Olge terved siis!

P.S. ma ise siin püüan terveks jääda nii, et teen joogat iga päev - purustan ego ja täna ja üleeile tegin ühe korraliku immuunsust tõstva kriya läbi ja kaks päeva olin ka toortoidul/õunatoidul, et kehal puhastuda aidata (mispeale sõin just kausitäie pähkleid śokolaadis. Tore, et need magusasöömisemustrid muutusid siis tänu sellele. Not.). Olen paar korda tundnud selle aja jooksul küll, et kurgus kisub imelikuks, aga siis jälle läheb see üle. Päris õhuke jää siin.

Meie kaunis värviline saak eelmisel aastal. Sest selle aasta kolmest porgandist ja ühest peedist ma ei hakanud pilti tegema. Ütleme nii, et kastmise asemel me avastasime sel suvel Eestimaad hoopis. Ja miks? Sest ma ühes punktis kirjutasin, et me sööme haiguste ajal rohkem toorest ja sest mul ei olnud mitte ühtegi paremat pilti lisada praegu.

No comments:

Post a Comment